Täsiárvusub sämikielâ máttááttâsmáhđulâšvuođah ubâ Suomân

Vanhimeh já párnááh kiäh ääsih sämikuávlu ulguubeln já halijdiččii finniđ sämikielâ máttááttâs láá uáli ohtuu. Sij iä maŋgii tieđe, kiäst sij ferttejeh koijâdiđ ääšist. Sij iä tieđe, lii-uvks tot ollágin ubâ máhđulâš. Jis páárnáš ij sáárnu sämikielâ eenikiellân, lii-uvks sust ollágin vuoigâdvuotâ finniđ máttááttâs? Já máksá-uv tot vanhimáid?  Kaavpugeh já kieldah láá stuárráh Maadâ-Suomâst, já sáttá leđe et vanhimeh iä tuubdâ eres perruid já tondiet iä osko, et máttááttâs kuássin álgáččij.  Lii masa älkkeeb vuálániđ ko kavnâđ tiäđuid.

anaras1Sämikuávlu ulguubeln lii kal máhđulâšvuotâ finniđ sehe ovdâ-, vuáđu- et luvâttuvopâttâs tievâsmittee máttááttâs sämikielân. Škovlim uárnejeijee puáhtá finniđ torjuu staatâst 2 máttááttâstiijme ohhoost, jis uárnejeijest láá ucemustáá kyehti uáppee. Škovlim lii uáivildum párnáid, kiäh sárnuh sämikielâ juo eenikiellân teikâ mudoi-uv pääihist.

Vanhimeh ferttejeh almottiđ škoovlân, et halijdeh sämikielâ máttááttâs. Táválávt toos lii taggaar luámáttâh ko “ilmottautuminen oman äidinkielen opetukseen”. Ovdâmerkkân Tamperest tot kávnoo kaavpug nettisiijđoin teikâ  tom puáhtá finniđ párnáá máttáátteijest.

Kaavpug teikâ kieldâ rekinist almottâttâm maŋa, et láá-uvks tuárvi uáppeeh puátimin já talle meerrid, halijdeh-uv sij orniđ opâttâs vâi iä. Laavâ mield sist ij kuittâg tääl lah mihheen kenigâsvuođâid orniđ máttááttâs sämikuávlu ulguubeln. Jis sij merideh, et áiguh orniđ máttááttâs, sij ferttejeh vistig irâttiđ kavnâđ máttáátteijee.

Sämikielâliih máttáátteijeeh láá Suomâst vala uccáá já vala ucceeb Maadâ-Suomâst. Jyehi kuávlust sáttá leđe jieijâs máttáátteijee- teikâ pargeeregister iäge virgealmain lah veltihánnáá nuuvt šiev koonstah kavnâđ máttáátteijeid, kiäh mättih sämikielâ. Nubbe váiváávuotâ lii tot, et pargoäigi lii tuš kyehti tiijme ohhoost. Ijhân tast kihheen tiänáá teikâ eeleet jieijâs. Pargo sovâččij-uv pyereest eres pargo lasseen.

Almottâttâm sämikielâ máttááttâsân ferttee toohâđ jyehi ive uđđâsist. Já te sáttá-uv leđe et jis máttááttâs lii álgám, te tot nohá fakkist puáttee ive, jis iä lah innig tuárvi uáppeeh teikâ máttáátteijee looppât. Taggaar epitiätu lii hyenes äšši vanhimij já uáppei motivaatio peeleest.

anaras3Sämikielâ opâttâs lii uárnejum jo aldamáttááttâssân Oulust, Ruávinjaargâst, Kirkkonummist já Vantaast. Aldamáttááttâs ličij ain puoh pyeremus muulsâiähtu eromâšávt ucceeb párnái várás. Lii tehálâš, et párnááh teivih já  uáinih eres sämmilâš párnáid já tiäđust-uv máttáátteijee.  Meid aldamáttááttâsâst láá jieijâs váiváávuođah. Sämikielâ tiijmeh sättih leđe škovlâpeeivi kooskâst aaibâs nube kuávlust já nube škoovlâst, nuuvt et vanhimeh iä pyevti jođettiđ párnáid jis sist lii pargopeivi koskân. Jis tiijmeh láá škovlâpeeivi maŋa, te talle maŋgii párnááh láá jo vaibâm teikâ sist láá eres puđâldâsah. Sämikielâ opâttâs ij kuittâg uážu leđe mihheen ráŋgáštâsâid párnái.

Káidusmáttááttâs ličij nubbe máhđulâsvuotâ tuárjuđ máttááttâs sämikuávlu ulguubeln, já tot lii-uv lamaš kiävtust muádi saajeest. Muu mielâst tot sovâččij eromâš pyereest ucceeb kieláid tego anarâš- já nuorttâlâškielâ.

Mon pyereest talle káidusmáttááttâs suápá párnáid? Ucceeb párnái vanhimij mielâst tot ij liččii puoh pyeremus muulsâiähtu ige SMK tavesämikielâ káidusmáttáátteijee Ellen Pautamo avžut tom aaibâs ucemussáid párnáid. Mut jis smietâm ääši vanhimij uáinust, te káidusmáttááttâs ličij pyereeb ko ij ollágin. Puoh pyeremus tääpi ličij taggaar, et opâttâs ličij káidusopâttâs já škoovlâ peeleest luokkaast ličij vala pääihi alne škovlâišedeijee.

Maggaar iše talle vanhimeh tarbâseh? Ovdâmerkkân Sämitiggeest kolgâččij leđe nettisijđo, kost kavnuuččij tiätu ovdâmerkkân tast, et kii puáhtá finniđ sämikielâ opâttâs, maggaar vuoigâdvuotâ must lii finniđ sämikielâ máttááttâs, maht mun kaavnâm sämikielâ máttááttâs já kiäst mun puávtám koijâdiđ tast. Eidu vuáđutiäđuh, et puohah iä taarbâs uuccâđ taid sierâ.
10933180_10152639762256519_1347388399_nMun iävtuttâm, et Sämitiggeest ličij meid taan várás pargee. Suu pargo ličij huolâttiđ et jis vanhimeh teikâ párnááh tarbâseh iše, teikâ sust láá koččâmâšah sämikielâ máttááttâsâst, te sun čielgee aašijd já tuárju ulmuid. Tuon pargee pargo ličij meid tuárjuđ sämikuávlu ulguubeln kieldâid já kaavpugijd máttááttâs orniimist.

Sämitigge kolgâččij tutkâđ já kavnâđ uđđâ vuovijd oovtâst Suomâ staatáin, vâi sämikielâ máttááttâs ornim ličij älkkeb. Ličij tehálâš kavnâđ eres maali teikâ avžuuttâs, maht jieškote-uv päikkikuudijn kolgâččij toimâđ.

Tiäđust-uv stuorrâ rooli lii meid tast, et vanhimeh halijdeh sämikielâ opâttâs párnáid já et sij vuáháduveh toos positiivlâš mieláin. Sij ferttejeh tuárjuđ já movtijdittiđ já váhá motomin huccâliđ párnáid. Ličij tehálâš meid jieš čäittiđ mohtâvuođâ sämikielâ kuáttá já jis máhđulâš, te sárnuđ jieš sämikielâ meid pääihist.

Lii kal puoh tehálumos äšši, et sämikuávlust lii  sämikielâ máttááttâs já mun lam ilolâš tast. Mut kal mun tuáivum, et puátteevuođâst meid ubâ Suomâst ličij täsiárvusub máhđulâšvuotâ oppâđ anarâskielâ já eres sämikielâid jis haalijd. Tast ličij stuorrâ ävkki meid kielâiäláskittem tááhust.

Čällee:

Virpi Kulmala,

Bárbmu värisaavâjođetteijee,

anarâškielâ  uáppee Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist (sierâ uáppuvuoigâdvuotâ),

sehe sämmilij párnái enni Tampereest

 

Mainokset

Vastaa

Täytä tietosi alle tai klikkaa kuvaketta kirjautuaksesi sisään:

WordPress.com-logo

Olet kommentoimassa WordPress.com -tilin nimissä. Log Out /  Muuta )

Google+ photo

Olet kommentoimassa Google+ -tilin nimissä. Log Out /  Muuta )

Twitter-kuva

Olet kommentoimassa Twitter -tilin nimissä. Log Out /  Muuta )

Facebook-kuva

Olet kommentoimassa Facebook -tilin nimissä. Log Out /  Muuta )

Muodostetaan yhteyttä palveluun %s